Tähelepanu,tööotsija: Sul on 10 sekundit, et silma jääda!

Värbaja huvi äratamiseks ei piisa ammu enam lihtsalt CV-de ja motivatsioonikirjade laialisaatmisest. Eesti personalijuhtide LinkedIni gruppi looja ja eestvedaja Helo Tamme jagab põnevaid nõuandeid, kuidas saada oma unistuste töökoht.

Tähelepanu,tööotsija: Sul on 10 sekundit, et silma jääda!

Värbaja huvi äratamiseks ei piisa ammu enam lihtsalt CV-de ja motivatsioonikirjade laialisaatmisest.
Eesti personalijuhtide LinkedIni gruppi looja ja eestvedaja  Helo Tamme jagab põnevaid nõuandeid, kuidas saada oma unistuste töökoht.

Kuidas siis ikkagi kandideerimisprotsessis silma jääda?
Oluline on eristumine.  Võrreldes 10-20 aasta tagasi ajaga, on värbamine palju muutunud.
Kui võrrelda näiteks töökuulutusi personaliotsingu portaalides sellega, mida me näeme LinkedInis, siis see on väga erinev. Seal on paljude valdkondade kuulutusi, mida mujalt ei leia.  Seega on minu soovitus hakata aktiivsemalt tegelema oma persooni brändiga just läbi LinkedIni.
Loo omale konto ja hakka teadlikult kujundama oma brändi.
Teiseks on järjest kõrgematel ametikohtadel hakatud täna just selle keskkonna kaudu otse värbavate juhtide või värbajate poole pöörduma. Looma isiklikku kontakti, mitte lihtsalt saatma kandideerimissoovi mingile üldmeilile.  Isegi, kui ettevõte täna ei ole värbamas, tasub anda märku, et oled huvitatud ja hoida ühendust.

Mida brändiloome LinkedInis endast täpselt kujutab?
Esimene samm ongi vaadata, et Sinu profiil oleks korras ja värskendatud.  Alates enda nimest kogemustest jne. Kui seal ei ole informatsiooni, siis see ka silma ei paista.
Teine asi on võrgustamine. See tähendab, et seal tuleks ühenduda oma endiste ja praeguste kolleegidega ja nende organisatsioonidega, kus ma tahaksin töötada. Esmalt neid jälgida ja siis juba ühendust võtta.
Kolmanda sammuna võika olla seal keskkonnas pidevalt aktiivne. Postitada, kommenteerida, olla pildil. Ühesõnaga -  hoia ja kasvata oma võrgustikku.




Tulles korra  CV juurde, mida selle koostamisel võiks tähele panna?

See ei peaks olema lihtsalt lehekülgedeviisi informatsiooni, vaid näitama ära mida ma olen saavutanud.  Mis on just minu töö tulemusel positiivselt muutunud?
Elulookirjeldus ei tohiks olla ka liiga pikk. Värbaja vaatab ühte CV-d vähem kui 10 sekundit, nii et selle aja jooksul peaks see tähelepanu köitma. Nii, et siingi on tähtis eristuda.
Ja veel – pildid! Seal ei pea olema päris passi foto, aga ta võiks olla professionaalne, mitte tehtud bikiinides ja voodi peal.
Tundub ehk naljakas, aga ka seda juhtub.

Aga kuidas töövestlusel head muljet jätta?
Oluline on teha ära kodutöö organisatsiooni kohta, kuhu ma lähen. Siin tuleb kasuks, kui kandidaat oskab lugeda, milline inimene tema vastas istub.
Osad näiteks tahavad just sellist mitteformaalset lähenemist, teised jälle mitte.
Nii kummaline kui see ka ei ole, tuleb siingi appi üks LinkedIni tööriist –Crystal Knows.  Kui inimesel, kellega ma vestlema lähen, on selles keskkonnas piisavalt aktiivne profiil ja ka minul on konto, saan ma selle Google Chrome rakenduse alla laadida. Kui see siduda oma LinkedIniga ja minna mõne inimese konto peale, siis Crystal annab ülevaate, milline see inimene on, milline suhtlusstiil talle sobib, kuidas ta tahab, et talle lähenetakse ja veel palju muud täiesti tasuta.
See rakendus toimib DISC isiksusetesti loogikal, paneb selle sinu käitumise järgi kokku. Olen ka enda peal proovinud ja ikka täitsa pihta läheb.

See kõlab küll väga põnevalt!
Jaa. Loe rohkem Crystal Knowsi ja teiste kasulike tööriistade kohta saad rohkemlugeda, kui laed alla minu koostatud taskuteatmiku „Praktilised värbamishäkid“:https://helotamme.com/virtuaalne-taskuteatmik/






Lõpetuseks: kas meenub mõni uskumus/arusaam, mis inimestel tööle kandideerimise kohta on, kuid ei vasta tegelikult tõele?
Üks asi tuli küll kohe meelde. Tutvuse kaudu töölesaamisest räägitakse kui millestki halvast. Tegelikkult ongi see kõik seotud võrgustikuga. Et ma kedagi kuskilt tean, ei tähenda, et ta ei tohiks tööle saada, vaid tööandja ju tahab ka omada võimalikult palju informatsiooni selle potentsiaalse kandidaadi kohta.
Eestlased on selles osas küll väga tagasihoidlikud, aga võrgustumist ja erialaseid kontakte ei pea pelgama.

Latest articles