Töökius vōib teha ulatuslikku vaimset ja füüsilist kahju

Psühholoog: Töökius vōib teha ulatuslikku vaimset ja füüsilist kahju

Töövestlus ja proovipäev on hea vōimalus hinnata, kas Sinu tulevane töökeskkond saab olema tervislik.

Workbite küsis psühholoog Hellika Limmartilt, kuidas töökiusu varakult ära tunda ning ennast selles kehtestada.

Kuidas defineerida töökiusamist?

Töökiusamine.ee lehel on defineeritud töökiusamist kui vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning suunatud ühele või mitmele inimesele. See on üldiselt verbaalselt avalduv läbi suhtluse, sotsiaalsete tegevuste ja psühholoogiliste manipulatsioonide, mille tõttu see ei pruugi olla alati teistele nähtav. Oluline on meeles pidada, et töökiusamist võib esineda sama tasandi kolleegide vahel ning juhi ja alluva vahel (ka suunaga alt üles). Töökiusamine tekitab ulatuslikku emotsionaalset kahju, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist, vähendades võimalusi suhelda tööl, säilitada sotsiaalseid sidemeid, isiklikku mainet, ametialast seisundit ja tervist. (https://tookiusamine.ee/)

Millised vōiksid olla punased lipukesd nt juba vestlusel vōi proovipäeval, vihjamaks, et eesootav töökeskkond saab olema ebatervislik?

Esmalt võikski hinnata tööandja suhtumist töövestlusesse ja proovipäeva - kas tegemist on ülekuulamise, hinnangute andmise ja testiga või koostööl põhineva vestluse ning ühise vaatlusega. 

On ka teisi punaseid lippe, mida võiks tähele panna:

• Tööülesannete ja rolli selgus - kuivõrd hästi oskab juht sulle vestlusel selgitada tööülesandeid ja ootusi? Kui oled pärast vestlust suuremas teadmatuses ja segaduses kui enne sinna minekut, ning vestluse käigus ei saa selgelt mõistetavaid vastuseid, siis suure tõenäosusega ei ole ka juht enda jaoks antud ametikohta piisavalt hästi defineerinud ja läbi mõtlenud. Töö käigus võib see põhjustada ebarealistlikke ootusi, pidevalt muutuvaid ülesandeid või ebaselgeid juhiseid. 
• Usaldus - on loomulik ja tavapärane, et juht soovib saada teavet töötaja tulemuslikkuse kohta, kuid seejuures on oluline olla teadlik aruandmise vajalikkuse ulatusest. Kui tööandjal on ootus, et antud ametikohal peab töötaja andma pidevalt aru tööülesannete täitmise ja tulemuste kohta või küsima luba tegutsemaks ka enda tööülesannete ja kompetentsi piirides, siis võib olla küsimus juhi usalduses oma töötajate vastu. 
• Avatus - mil määral jagab juht infot laiemalt ettevõtet puudutavate küsimuste osas? Antud punktis on oluline muidugi arvestada ettevõtte eripärasid ning seda, et teatavat osa infost ei ole võimalik kõigi töötajatega jagada, kuid hea juhtimisstiili korral on ettevõttes küllaltki palju avatust ja info liikuvust. 
• Ettevõtte sisekliima - töövestlusel on üheks heaks infoallikaks see, mil viisil tööandja räägib oma töötajatest. Kui palju ta teab eri osakondades toimuva kohta, mil määral tehakse koostööd ning veedetakse ka tööülesannete väliselt ühiselt aega (ühisüritused) ning kas juht peab end meeskonna osaks või liigitatab end "töötajatest/ meeskonnast" eraldiseisvana.  
• Avatus muutustele - on mõistetav, et ettevõtetel on välja kujunenud põhimõtted, tavad ja töömeetodid ning kõiki muudatusettepanekuid ei saagi arvesse võtta. Kuid oluline on, mil määral ollakse valmis kuulama ettepanekuid ning ka nende ebasobivuse korral neid töötajale selgitama. 

Milline on tervislik juhtimisstiil ja töökeskkond?

Mõned näited tervislikust töökeskkonnast: 

• Avatud kommunikatsioon, kus on töötajatel võimalus jagada oma arvamust ja tunda, et seda ka väärtustatakse. 
• Võimalus enda kompetentsi piires tegutseda, kuid vajadusel ka abi küsida. 
• Selged rollid ja ülesanded. 
• Usaldus kaastöötajate ja juhi poolt. 
• Aktsepteeriv/tolerantne ja rahumeelne töökeskkond. 

Juhtimisstiilid sõltuvad suuresti juhi isiksusest, kuid ka selles on teatavad aspektid, mida on oluline igal juhul meeles pidada: 

• Usaldusväärsus - nii juhi- kui ka töötajatepoolne. Hea juht on valinud enda meeskonda inimesed, kes on töö tegemiseks kompetentsed ning seda on oluline meeles pidada ka töö käigus. Seetõttu on pidev kontrollimine või alla töötaja kompetentsi ülesannete andmine demotiveeriv töötaja ja kurnav ka tööandja jaoks, kes peab oma aega ja energiat kontrolli läbiviimisesse panustama. Juhi usaldusväärsus peegeldub ka tema suhetes töötajatega - kui töötajad on valmis nii murede kui ka rõõmude korral pöörduma oma ülemuse poole, siis võib suhet pidada usalduslikuks. 
• Üks sagedasi töökiusu tajumise põhjuseid on ebaselge või muutlik töökorraldus ja -ülesanded. On täiesti mõistetav, et töö käigus võib ette tulla vajadust viia sisse mõningasi muudatusi. Siinjuures on võtmeküsimuseks see, kuidas neist töötajaid informeeritakse ning mil määral nende mõtteid selles osas kuulatakse. Tervislikku juhtimisstiili harrastav juht edastab töötajatele infot võimalikult varakult ning selgesõnaliselt, andes töötajatele võimaluse esitada küsimusi ja kahtlusi.  

Kuidas/milliste võtetega ennast kehtestada, kui tajud kiusamist nt ülemuse vōi töökaaslaste poolt?

• Jagada oma muret - räägi mõne usaldusväärse kolleegi või ülemusega (juhul kui ülemus ei ole kiusaja) ning küsi nende hinnangut olukorrale. See võib anda julgust juurde antud mures edasipöördumiseks. 
• Kui kiusajaks on kolleeg, siis rääkida sellest ülemusele. Kui aga ülemusele rääkida ei ole võimalik (kui näiteks tema on kiusaja), siis pöörduda personaliosakonna poole. Kui ka sealt abi ei ole, siis kontakteeruda Tööinspektsiooniga. 
• Selge kommunikatsioon - anna kiusajale teada, et tema käitumine Sind häirib ja selgita,  mis mõju see sulle avaldab. 
• Oluline on oma seisukohta selgitades mitte sattuda ise kiusaja rolli - edastada oma mõtteid ja tundeid ausalt ja konkreetselt, kuid rahulikult. 

On inmesi, kes kannatvad kehvas töökeskkonnas hirmust: et ei leia uut tööd, seal ei maksta piisavalt vms. Mida neile julgustuseks ütleksid?

Kahjuks ühel hetkel võib tulla ette piir, kus mõistame, et oleme omalt poolt kõik andnud, et informeerida vajalikke osapooli ebasobilikust töökeskkonnast, pingutanud ise kommunikatsiooni parandamise nimel, pidanud läbirääkimisi, kuid sellegipoolest olukord ei parane. Sel hetkel seisame valiku ees. Üks võimalus on jääda tuttavasse keskkonda, kus ei pea muretsema uue töökoha otsingutega kaasneva ebakindluse, ärevuse ja hirmu pärast, kuid sel juhul tuleb asjaoluga, et kiuslik keskkond meie ümber ei muutu ning peame sellega igapäevaselt kokku puutuma. Teine variant on võtta ohjad enda kätte ning otsida uus töökoht. Viimane võib olla kindlasti hirmutavam, kuid pikas perspektiivis meie endi heaolu ja tervist säästvam. Ning töökohavahetuse saab teha enda jaoks valutumaks läbi põhjaliku planeerimise - uut tööd saab hakata tasapisi otsima vanal kohal ametis olles ning langetada otsus siis, kui edasised variandid on kindlamad. Selliselt maandame võimalust sattuda majanduslikult keerukasse olukorda ning vähendame uue töö otsingutest tingitud pingeid. Karjäärialastes küsimustes on võimalik pöörduda karjäärinõustaja poole, kellega panna paika plaan töökohavahetuseks ning hakata ühiselt hakata vajalikke samme astuma. Muutus võib sageli olla hirmutav, kuid oluline on enda jaoks olukord läbi mõelda ning hinnata tegutsemisvõimaluste kasu-ja kahjutegureid. Kui igapäevaselt olemasoleval töökohal töötades kahjustub meie endi füüsiline ja vaimne tervis, sotsiaalsed suhted ja igapäevategevustega toimetulek, siis ehk tasuks mõelda vajalike sammude astumisele. 

Millised märgid võivad näidata, et düsfunktsionaalne töökeskkond mõjutab mu vaimset tervist?

Düsfunktsionaalne töökeskkond võib põhjustada püsivat pingeseisundit ja kõrgenenud stressitaset. Lühiajaliselt kogetud kõrgem pinge võib kohati olla isegi kasulik - selliselt tegutseme erksamalt ja efektiivsemalt. Pikaajaline pinge all tegutsemine on energiakulukas ning koormab meie organismi, millest ka meie keha üldiselt meile märku annab. 

Üks esmaseid märke võib olla kerge ärrituvus, kõrgenenud ärevus, madaldunud pingetaluvus, pidev kurnatuse tunne ning raskused emotsioonide reguleerimisel. 

Samuti on üks sagedasemaid stressi tagajärjel kahjustuvaid aspekte meie uni. Kõrge töökoormus, pingeline töökeskkond ning pidev muretsemine olnu ja tulevase pärast võib hõlmata suure osa meie mõtetest. Ühel hetkel võime tajuda, kuidas oleme kaotanud oma mõtete üle kontrolli, mis tähendab, et ketrame neid peas ka õhtul enne magama minekut või öiste ärkamiste ajal. Seega ajal, mil meie keha on valmis end lülitama puhkerežiimile, hakkavad peas keerlema muremõtted, mis tekitavad ärevust ja rahutust ning võivad takistada uinumist. Vahetult enne magama jäämist peas kedranud mõtted võivad rikkuda ka une kvaliteeti - segavad unenäod, sage öine ärkamine. Seetõttu ei pruugi unetunnid olla piisavalt kosutavad ning ärkamine võib olla raskendatud, mistõttu on ka päeva vältel kurnatum olla. Sageli just vähene uni viib tagasi nõiaringi, kus oleme kergesti ärritatavamad ja pinges, mistõttu võivad negatiivsed kogemused (ebameeldiv töökeskkond, negatiivne tagasiside) meid veelgi enam mõjutada. 

Pikaajaline kurnatus võib mõjutada ka meie meeleolu. Kõrgem ärevus, madalam motivatsioon, tuimus, viha ja kurvameelsus on mõned pahaendelised märgid vaimses tervises. Võime kaotada motivatsiooni tegeleda asjadega, mis seni on huvi pakkunud, muutume füüsiliselt vähem aktiivseteks ning loiuks. Muutusi võib märgata ka söömiskäitumises - pingelisel ajal muutub inimeste söömiskäitumine enamasti kahte moodi - on neid, kel isu kaob, ning neid, kes püüavad toiduga stressi leevendada ning end lohutada. Mõlemal juhul on toitumine ebaregulaarne ning võib viia puudujääkideni meie füüsilises ja vaimses tervises. 

Tundes end oma töökohal pidevalt ohustatuna võib ka meie käitumine töövälises keskkonnas muutuda. Võime olla eriti tundlikud igasugusele negatiivsele tagasisidele või tõmbuda endasse, olemata valmis enda mõtteid teistega jagama ning ka teiste omasid kuulama. See võib kahjustada meie sotsiaalseid suhteid ning lähedaste heaolu, mis näitab, et töökius ja selle mõjud ei pruugi jääda alati vaid töökeskkonda. Seetõttu on eriti oluline mõelda läbi, mida saaksime olukorra parandamiseks teha, ning püüda leida endas jõudu, et neid samme astuma hakata.